Talujaloomad.ee

Me elasime Rakvere kandis korteris. Ühel hommikul kell kuus tegime otsuse – kolime ära. Polnud suuri plaane. Tol hetkel oli meil Volkswagen Transporter – vana, aga hea töökindel sõber. Pakkisime kõik vajaliku autosse, mis mahtus, ja asusime teele. Tagasi vaadates ei olnud meil aimugi, mis meid ees ootab, aga see meid ei peatanud. Öeldakse, et kuula oma südant ja nii me seda ka tegimegi. Sõitsime kuni jõudsime siia Halliku, Kulli külla, Elvasse. Kohta, kus maja ümber kasvas hein peast kõrgemal ja majal – väikesel suvilal – olid neli seina, katus ja see oli kõik. Mitte rohkem. Vesi, kanalisatsioon ja elekter puudusid. Aga see oli meie kodu. Meie rahakotis oli täpselt 100 eurot aga siis kõik muutus.

Esimene pool aastat elasime ilma veeta ja sisuliselt ka elektrita. Siiski hakkasime juba sügisel tasapisi maja ümbrusega tegelema ja soojustama nii palju, kui võimalik. Majal olid tol ajal ees vanad katkised aknad, kuid keset talve saime need vahetatud – see tegi tunduvalt soojemaks. Kevade poole saime ka elektri ja vee sisse. Meil oli alguses aga üks kindel lubadus – neljajalgseid loomi peale kassi ja koera me ei võta. Suuri taluloomasid meile ei tule! Aga elu läks teistmoodi. Armusime kameruuni lammastesse ja nii jõudiski üks neist meie koju. Et tal üksi igav ei oleks, tulid talle seltsiks kaks kitse. Ja et kitsedel igav ei hakkaks, jõudis meie juurde legendaarne Šoti mägiveis. Nii saidki meie pere liikmeteks loomad, keda me kunagi ei osanud oodata.

Alustasime 3 kana ja 3 pardiga. Siis tulid kameruuni lammas, kaks kitse ja Šoti mägiveis Matu. Aga sellega see lugu ei lõppenud. Nüüd elavad meil ka hobused, kes karjamaal uhkelt ringi jalutavad, ja nende kõrval uudistavad küülikud ning merisead, kes on laste absoluutsed lemmikud. Kääbushamstrid askeldavad oma pesades, kilpkonnad venitavad aeglaselt kaela ja kuldkalad ujuvad. Hoovis kõnnivad tähtsalt pardid, haned ja kanad, nende kõrval astuvad uhke sammuga kalkunid. Paabulind laotab oma sabasule päikese kätte ja vutid siputavad väikeste sammudega ringi. Nii ongi meie tänane loomade seltskond kasvanud päris suureks – igaühel oma lugu, oma iseloom ja oma koht selles armsas taluelus.

Tänaseks on meie talu täis elu. Kuhu iganes vaatad, seal on keegi – hobused ja ponid jalutavad uhkelt karjamaal, Šoti mägiveised mäluvad rahulikult rohtu, lambad ja kitsed askeldavad omavahel, küülikud ja merisead uudistavad oma aedikutest, tšintšiljad askeldavad pesades. Meie juurde tullakse kaugeltki, sest inimesed otsivad rahu ja südamesoojust, mida linnas ei leia. Nad toovad kaasa porgandeid, õunu ja leiba ning saavad neid oma kätega loomadele pakkuda. Loomade paitamine ning neile maiuse andmine aitab leevendada stressi ja tuua esile õnnehormoonid. Seega tasub proovida, Võta meiega ühendust ja tulge külastage meid. Me ootame Teid!